Elades rohelises vallas, rohelises Eestis, ei tundu maailmas looduskeskkonnaga toimuv meile ohustav. Samas ei ole vist kedagi, kes poleks märganud, et murefoon muudkui tõuseb. Pandeemia on viinud mõtted mujale, aga maailma tervikuna nägemine on just praegu oluline. Meie igaühe tegemised määravad suure terviku tuleviku.
Ehk pakubki tekkinud ajavõimalus koha maailma tundmaõppimiseks ja ka eneses muutuste otsimiseks. Järvamaa keskkonnastrateegia määratleb meie maakonda loodussõbralikuna, selles on isegi idee Eesti esimesest nn heinamaakonnast (kus avalikus ruumis on pigem lillemuru kui nuditud pinnad). Tehtav. Usun, et siin on tähtis kohalike omavalitsuste roll ka inimeste suunamisel. Määrused, mis toetavad elurikkuse säilimist. Ettevõtete teavitamine keskkonnasõbralikest võimalustest hoida ressurssi ja tegeleda ringmajandusega. Luua vähemaga rohkem väärtust ning mitte toota üle. Lähtuda otsuste tegemisel enda varba- ja jalajäljest.
Peamine põhjus, miks meie generatsioonil tuleb endale silma vaadata, on lapsed. Kellele me sellise elukeskkonna jätame ja millisena? Noored on juba praegu globaliseerunud, nende teadmised ei tule ainult kooliõpikust. Kahjuks kaasneb sellise haridusega ka ärevus – sest maailm külvab hirmu. Kliimamuutusi kajastavad videod (ja noored on visuaali jälgijad suuresti) ei jätagi kahetiseks mõtlemiseks ruumi. Me oleme paari põlvkonnaga nende tuleviku ohtu pannud. Nad on mures ja kurvad ühtaegu. Ja pahased meie peale. Et räägime üht juttu ja teeme teist. Kui mõelda, et Greta Thunberg on neile tuttavam kui Tammsaare. Aga nii on. Kõnetab rohkem. Siin on suur roll haridusel – laia silmaringiga ausal haridusel, mis räägib päriselt toimuvast. Et liigid surevad välja. Varsti õpivad lapsed koolis enamasti väljasurnud liike, kui nii edasi läheb. Türi Konna maja suureks kurvastuseks on ohus ka 41% kahepaiksetest. Suurepärane on märgata koolide ja lasteaedade algatusi, kus lapsed kasvatavad ise toitu (nt taimelaat Türi Lasteaias), uurivad huumuse teket ja usside rolli selles (Laupa põhikool) jmt. Arvan, et Järvamaa vajaks kokkupuutepunkti ühtsema keskkonnahariduse mudeli loomisel, jagamiseks tuleb kaardistada senised näited, anda sellega noortele teada, et me tegeleme ja osaleme selles koos nendega. Tean, et paljudel koolidel ja lasteaedadel on juba aastaid tavaks selle teemaga tegeleda, aga see peaks läbivalt nii olema. Mitte ainult projektide raames. Eks muidugi ka terves Eestis.
Õppekavasid vaadates saavad lapsed palju faktiteadmisi, aga päriselus ei oska kompostida, endale toitu kasvatada. Siin saab oma osa anda eeskujuga pere. Koolid puhkavad ju suvel. Iga kooli juurde enam kooliaedu ei rajata (nagu mu kodukoolis Koigis on olnud näiteks aegu).
Maalapsena oli vahel muidugi tüütu oma talu peenarde vahelt kolmeks päevaks koolipeenardele minna, aga koostegemises oli ka rõõmu ja vaheldust. Ja teadmine, et teoorias õpitut kinnitas praktika.
Türi kogukonnaselts tegeleb koos Türi vallaga rohepöörde vaimus, plaanime selle aasta augustis Konna majas vabariiklikku seminari, et arutleda laiemalt selle üle, mida ma saame teha. Ja kuidas teha?
16.-17. juulil toimuval kolmandal Rohevestil võtame samuti fookusesse elurikkuse ja kestlikkuse. Nagu senigi – andes oma osa kestliku mõtteviisi levimisse. See pole kitsalt loodus ja inimene oma jäljega. Kestlikkus on ka omavahelised suhted ja kultuur, terve toit ja liikumine. Nii saamegi loodetavalt kokku värskes õhus, arutleme oluliste teemade ja oma ajaloo üle, sööme kohalikku toitu ja naudime kontserte. Konna maja annab seltsiga oma panuse rohepöördesse. Uskudes, et suudame muuta ja muutuda.
Türi vallas kutsume osalema rohelise valla visiooni töögrupis (vt Türi Rahvaleht, märts). Võib anda enda osalemissoovist teada aadressil tyrikonn@gmail.com. Kutse ei aegu. Loodav kogukonnakomisjon on apoliitiline ning keskendub rohelisele mõtteviisile.
Aili Avi – Türi kogukonnaseltsi juhatuse liige
PS Video on väärt kuulamine maailmas toimuvast arusaamiseks. Aveliina Helmi loengu osa algab 14. minutist. Märksõnad: Gaia efekt, kliimadoominod, murdepunktid, rohemeeter, igaühe loodushoid.
Videos: Kliimamuutused 0:14-1:14; elurikkus 1:14-1:43; küsimused alates 1:44-2:05.